Vaadake trükitud raamatus ükskõik millise lõigu algust ja näete väikest tühja ruumi: taanet. See näib eimiski olevat, ja umbes seda ta ongi. See on koht, kus varem oli märk.
See märk on lõigumärk ¶, ümberpööratud ja kahekordistatud täht, mida tekstitöötlusprogrammid endiselt näitavad, kui palute neil peidetud märgid nähtavale tuua. Suure osa kirjutamise ajaloost polnud see sugugi peidus. See asus uue mõtte alguses, sageli punaseks maalituna, ning andis lugejale teada, et üks arutluskäik on lõppenud ja teine alanud.
Tähest märgiks
Lõigumärk sai alguse tähest. Ladina keeles kirjutavad kirjatundjad tähistasid uut osa, capitulum’it, C-tähega. Sajandite jooksul lisandus C-le püstkriips, seejärel teine, ning selle kaar täitus, kuni see ei meenutanud enam üldse tähte, vaid väikest musta lippu.1 Sageli lisas selle pärast teksti valmimist keegi teine, teistsuguse tindiga: rubrikaator, kelle ülesanne oli tekstile punast lisada.
Just sellest tööjaotusest algasidki probleemid. Kirjutaja jättis iga jaotise algusse tühja koha, mille rubrikaator pidi täitma. Trükikunsti saabudes jätkasid trükkalid sama tava: ladusid musta teksti ja jätsid ruumi, et keegi saaks hiljem punased märgid käsitsi lisada. Aga üha sagedamini ei ilmunudki need käed kohale.2 Raamatud läksid teele tühjade lünkadega. Lugejad harjusid lünkadega. Lõpuks saigi lüngast märk.
Taane kui kummitus
See on üks liigutavamaid lugusid lehekülje ajaloos. Iga taandega lõik, mida te eales lugenud olete, kannab alguses väikest puudumist: punase märgi piirjoont, mida keegi ei maalinud. Viissada aastat oleme lugenud lõigumärgi kummitust ja nimetanud seda valgeks ruumiks.
Need leheküljed toovad veidi punast tagasi. Iga essee lõik on teise tindiga veerisele nummerdatud ning iga essee esimesed sõnad trükitakse punasega, nii nagu rubrikaator oleks märkinud teksti alguse. See pole nostalgia. Numbrist on kasu: see võimaldab lugejal osutada täpselt sellele kohale, millega ta minuga eri meelt on. Kahtlustan, et just selleks punased märgid alati mõeldud olid.
Märkmed
-
Sellel sõnal on oma pikk ajalugu, mis kulgeb läbi prantsuse ja inglise keele ning ulatub kreeka sõnani paragraphos, mis tähendas ääremärki. Inglise keelde jõudes oli see muu hulgas võtnud kuju „pylcrafte“. Toona oli õigekiri vabam asi.
-
Majanduslik arvestus oli lihtne. Musta teksti sai tunniga sadu kordi trükkida; punased märgid tuli ükshaaval maalida. Üks oli odav ja teine mitte, ning odav võitis.
|