Kell üks langev pall

1Igal pärastlõunal viis minutit enne kella üht kerkib Greenwichis Flamsteedi maja katusel oleva masti otsa punane pall poole kõrguseni ja jääb seisma. Kaks minutit enne kella üht kerkib see tippu. Täpselt kell üks kukub see alla.¹1Kellaajad on need, mida Kuninglik Observatoorium oma külastajatele teatab. Talvel käib kuul Greenwichi aja järgi ja suvel Briti suveaja järgi, nii et suvel langeb see päikese järgi arvestades keskpäeval, siia-sinna. See on kogu etendus, ja see on kestnud 1833. aastast saadik.

2Neljapäeval, mil ma seda vaatama läksin, oli all siseõues meid umbes nelikümmend, enamik meist telefonid käes, et filmida palli tegemas seda, mida pallid ikka teevad.

3Ma olin tulnud vaatama kellata numbrilauaga kella. Ajapall annab korra päevas teada kellaaja igaühele, kes seda näeb, ja teeb seda hääletult. See ei tiksu ega löö, sel pole osuteid. Viis minutit seab see end valmis, ja siis ütleb vähem kui sekundi jooksul midagi täpset.²2Vaadake masti tippu, mitte alaosa. Selleks ajaks, kui kuul alla jõuab, on hetk, mida see kuulutas, juba möödas. See ehitati inimestele, kelle jaoks oli see sekund tähtsam kui kõik muu, mida kell oleks võinud öelda.

Kell laevadele

4Need, kelle jaoks see ehitati, olid jõel. 1830. aastatel oli Greenwichi all Thames täis laevu, mis valmistusid kuudeks merele minema, ja igal neist oli kaasas kronomeeter: raske, hoolikalt vedrustatud kell kardaanrõngastega kastis, mis oli seatud Greenwichi aja järgi ning mida hoiti sellel võimalikult täpselt kogu reisi vältel.

5Põhjus on pikkuskraad. Navigaator saab päikese järgi määrata kohaliku keskpäeva — hetke, mil päike on kõige kõrgemal — ükskõik kus laev parasjagu asub. Kui kronomeeter näitab, et kohalik keskpäev saabus Greenwichis kell veerand kolm, on laev Greenwichist kaks ja veerand tundi Maa pöörlemise suunas lääne pool, ning kuna Maa pöörleb viisteist kraadi tunnis, on see Greenwichist kolmkümmend kolm ja kolmveerand kraadi lääne pool. Iga neljaminutiline ajavahe võrdub ühe kraadiga. Meetod on lihtne. Kõik sõltub kellast.

6Niisiis peab kell näitama õiget aega või vähemalt eksima ettearvataval moel.³3Navigaator ei seadnud kronomeetrit kunagi uuesti õigeks. Ta kirjutas üles, kui palju see eksis (selle vea) ja kui palju see iga päev muutus (selle käigu), ning arvestas mõlemaga oma arvutustes. Korpuse avamine ja osutite liigutamine oleks teinud rohkem kahju kui igasugune käigu hälbimine. Ühesekundiline viga kronomeetris tähendab asukohas viieteistkümnesekundilist nurkviga, mis ekvaatoril on umbes veerand meremiili.⁴4Maa pöörleb 24 tunniga 360 kraadi, mis teeb iga aja sekundi kohta 15 kaaresekundit. Üks geograafilise laiuse kaareminut on üks meremiil, seega 15 kaaresekundit on sellest veerand. Ekvaatorist eemal koonduvad pikkusjooned ja viga väheneb koos nendega. Kell, mis läheb päevas mõne sekundi võrra ette või taha, nihutab kuu möödudes laeva märkamatult mitme miili võrra — ja need miilid võivad otsustada, kas jõutakse sadamasuudmesse või selle kõrval olevatele kaljudele.

7Enne ajapalli pidi kapten, kes tahtis oma kronomeetrit Greenwichi aja järgi kontrollida, selle kaldale saatma või lähetama mõne tüürimehe taskukellaga, et too võrdleks seda observatooriumi kelladega ja aerutaks siis tulemusega tagasi. Kumbki pole õrnale instrumendile hea. Ajapall pööras probleemi pea peale: selle asemel et viia kellad aja juurde, saadeti aeg avavee kohale kelladeni valguse kiirusel.

8Mõtte käis välja mereväeohvitser Robert Wauchope, kes pani esimese ajapalli üles Portsmouthis 1829. aastal. Neli aastat hiljem paigaldas kuninglik astronoom John Pond Greenwichi oma, observatooriumi vanima hoone, Flamsteedi maja katusele. Tormide ja remonditööde tõttu on olnud katkestusi, kuid sellest ajast saadik on pall ikka alla kukkunud.

Miks kell üks, mitte keskpäeval

9Keskpäev tunduks ilmselge valikuna. See on tund, mida astronoomid mõõdavad, tund, mida päike ise märgib. Just seepärast seda ei valitudki. Keskpäeval olid Greenwichi astronoomid ametis oma instrumentide juures, mõõtes aega, mil päike meridiaani ületas, ja kedagi ei saanud palli käitama saata. Kell üks andis neile tunni töö lõpetamiseks, kella kontrollimiseks ja katusele jõudmiseks.

10See kummaline kellaaeg jäi püsima. Teiste sadamate ajapallid järgisid Greenwichi eeskuju ja kukkusid alla kell üks, samal ajal kui Ameerika Ühendriikide omad, alates Washingtoni mereväeobservatooriumist 1845. aastal, kukkusid enamasti keskpäeval.⁵5Washingtoni ajapall langes kohaliku aja järgi keskpäeval alates 1845. aastast. Ameerika sadamate laevadel oli sama probleem mis Thamesi laevadel; lahendus oli lihtsalt teistsugune lõunaaeg. Keegi kiire asjaga inimene ei kujundaks avalikku ajasignaali väikese töötajaskonna lõunatunni ümber. Aga just selline see signaal oli: mitte taevast alla saadetud abstraktsioon, vaid konkreetsete inimeste antud lubadus olla kindlal hetkel kindla hoone tipus.

11Mulle meeldib viieminutiline hoiatus rohkem kui kukkumine ise. Viis minutit enne üht tõuseb pall poole masti kõrguseni ja see ongi juhis: lõpeta see, mida teed, otsi mast üles, ava kronomeeter ja hoia pliiats valmis. Kaks minutit enne üht tõuseb pall tippu ja sa jääd seda jälgima. Signaal pole hetk, mil pall maandub, vaid hetk, mil see liikuma hakkab. Kes vaatab kell üks mujale ja siis jälle tagasi, on selle maha maganud, ning uut võimalust pole enne homset.

Kahur ja pall

12Mõni linn eelistas lärmi. Edinburghi lossis on alates 1861. aastast kell üks kahurist tulistatud ja nii tehakse praegugi, välja arvatud pühapäeviti ja mõnel pühal. Kahur töötab udus, kus pallist kasu pole, ning jõuab nendeni, kes õiget katust ei vaata. Sel on üks puudus, mille iga Edinburghis elav inimene varem või hiljem selgeks saab: heli levib aeglaselt.

13Toatemperatuuril levib heli õhus umbes 343 meetrit sekundis. Seisa lossist kilomeetri kaugusel ja pauk jõuab sinuni kolm sekundit hiljem; kahe kilomeetri kaugusel kuus sekundit hiljem. Köögikella seadmisel pole sel tähtsust. Kronomeetri käigu kontrollimisel on see hukatuslik, kui sa just oma kaugust ei tea ega seda maha ei arvesta.⁶6Umbes 20 °C juures. Külmas õhus liigub heli veidi aeglasemalt — külmumistemperatuuril umbes 331 meetrit sekundis —, nii et jaanuaripärastlõunal jõuab kahuripauk kohale veel hiljem. Raudteedel oli oma müra.

The startings and arrivals of the cars are now the epochs in the village day. They go and come with such regularity and precision, and their whistle can be heard so far, that the farmers set their clocks by them, and thus one well-conducted institution regulates a whole country.

Henry David Thoreau, Walden (1854), “Sounds”

14Thoreau kirjutas raudteeliinist, mis kulges Massachusettsis Waldeni tiigist mööda. Sealsetel talunikel polnud observatooriumi; neil oli vile, mis hilines nii palju, kui kaugel nad rööbasteest elasid. Edinburgh lahendas sama probleemi mõlemat moodi: Calton Hillil Nelsoni monumendil asuva ajapalliga, mida Firth of Forthi laevad nägid, ja kahuriga kõigi teiste jaoks.

15Ajapalli nähakse, mitte ei kuulda. Greenwichis teiselt poolt jõge kulub valgusel kohale jõudmiseks miljondiksekundeid — nii väikest viivitust poleks ükski meremees suutnud mõõta. Seda ma aususe all mõtlesingi. Pallil pole midagi, mida arvesse võtta. Kes näeb palli langema hakkamas, näeb seda samal hetkel, kus iganes ta ka seisab, kui ta seda üldse näha saab.

16Ajapallil on omad puudused. Seda ei näe öösel, udus ega tugevas vihmas, ja väga tuulistel päevadel seda üles ei tõsteta, sest tormituules masti mööda üles-alla liikuv pall ohustab nii masti kui ka selle all olevaid inimesi. Kahurist saab tulistada iga ilmaga. Ajapalli peab usaldama — ehk ongi see põhjus, miks neid nii vähe alles on.

Juhtmed

17Telegraaf muutis ajapalli olemust. Kuni umbes 1850. aastani sai pall teada anda vaid kõrval asuva kella aega. Juhtme abil sai see edastada kusagil kaugel asuva kella aega, ilma et kohapeal oleks kellelgi olnud vaja teada, mis kell on.

18Parim näide on Deal Kenti rannikul, kus laevad ootasid Downsi reidil — kalda ja Goodwini liivamadalate vahelises varjulises vees — tuult, mis viiks nad mööda väina allapoole. 1855. aastal paigaldati mereäärse vana Admiraliteedi signaalitorni otsa ajapall, mis hakkas sellest peale kell üks alla kukkuma, kui Greenwichist, umbes saja kilomeetri kauguselt, saabus elektrisignaal. Deali vahimees tõstis selle üles viis minutit enne üht ja kaks minutit enne üht, täpselt nagu Greenwichis, ja ootas siis, kuni juhe selle vabaks lasi.⁷7Ühendus polnud alati töökindel: mõnel päeval jõudis signaal kohale liiga nõrgana, et kuul vabastada, või ei jõudnud üldse. Aastaid kulges juhe maa all korraliku isolatsioonita, mis mere lähedal on pahanduste otsimine. See toimis vahelduva eduga kuni 1927. aastani.

19Raudteed olid juba avastanud, et üht aega on lihtsam käigus hoida kui paljusid. Great Western Railway järgis oma liinil Londoni aega alates 1840. aasta novembrist ja 1847. aastal soovitas Raudteede Arvelduskoda kõigil liikmesettevõtetel sama teha. Mõnda aega kehtis Suurbritannias korraga kaks aega: raudtee oma ja see, mida päike igale linnale andis. Bristolis Corn Streeti börsihoone kellal on tänini kaks minutiosutit, umbes kümneminutilise vahega — üks Bristoli, teine Londoni aja jaoks. Greenwichi aeg sai Suurbritannias seaduslikuks ajaks alles 1880. aastal.

There was even railway time observed in clocks, as if the sun itself had given in.

Charles Dickens, Dombey and Son (1848), chapter 15

20Dickens kirjutas seda kaebusena, Londoni linnaosa kohta, mille raudtee oli üles kündnud. Nüüd lugedes kirjeldab see tabavalt, mida ajapall ja selle juhe olid korda saatnud: päike polnud alla andnud, aga mäe otsas asuva hoone kell oli temast üle sõitnud.

Milleks ajapall nüüd on

21Raadio muutis ajapalli tarbetuks. Alates 1924. aastast edastas BBC enne täistundi kuus lühikest piiksu ning laev võis Greenwichi aega kuulda kõikjal, kus signaal vastu võeti — udus, öösel, ilma et ühtki masti näha oleks olnud. Kronomeetrite käiku kontrolliti raadio teel, siis satelliidi abil, ja nüüd saab suurem osa maailmast oma aja aatomkelladelt, sellele mõtlematagi — sama telefoni kaudu, millega ajapalli filmiti.

22Ometi kukuvad pallid edasi. Uus-Meremaal Christchurchi sadamalinnas Lytteltonis sai 1876. aastal ehitatud ajapallijaam 2010. ja 2011. aasta maavärinates kannatada ning torn varises sama aasta juunis järeltõuke ajal kokku. See ehitati uuesti üles ja avati novembris 2018.⁸8Ma pole Lytteltonis käinud. Tean seda paika ümberehitatud torni fotode järgi; nagu ümberehitatud asjadele omane, näib see vanast veidi enesekindlam. Lytteltonis ei vajanud keegi seda kronomeetri seadmiseks. Ometi ehitati see uuesti üles, nagu parandatakse vanavanemale kuulunud kella: mitte selleks, et kellaaega teada saada, vaid sest just see kell on alati aega näidanud.

23Maailma kuulsaim ajapall ei näita üldse kellaaega. Alates 1907. aasta viimasest ööst on New Yorgi Times Square’il lastud pall mööda posti alla, et tähistada uue aasta algust. See on tagurpidi keeratud ajapall: see liigub aeglaselt terve minuti ja jõuab kohale südaööl, selle asemel et üleval oodata ja kell üks alla tulla. Aga grammatika on sama. Kõik vaatavad üht ja sama asja ühel ja samal hetkel ning lepivad kokku.

Viis minutit hoiatust

24Jäin pärast palli kukkumist siseõue. Enamik rahvast lahkus kohe, nagu pärast ilutulestikku. Pall lebas masti allosas ja üks mees minu lähedal kontrollis selle järgi oma käekella ning siis, arvan, ka telefoni ja noogutas endamisi, nagu oleksid mõlemad kontrolli läbinud.

25Pall ei anna tegelikult kellaaega. Igaühel selles siseõues oli taskus kell, mis näitas aega millisekundi täpsusega. Pall annab midagi haruldasemat: viis minutit, mil hulk võõraid nõustub vaatama üht ja sama asja, ning seejärel ühe hetke, mis on nende kõigi jaoks täpselt sama. Hoiatus on tähtsam kui kukkumine. Signaali, milleks tuleb valmistuda, tabad tõenäolisemalt.

26Olen hakanud sellest oma väikest versiooni looma. Tööpäeval viis minutit enne üht lõpetan kirjutamise ja kell üks alustan uuesti. See ei muuda mind täpsemaks. See annab päevale keskpaiga, mida enamik kellasid teha ei suuda.

Märkmed

1. Kellaajad on need, mida Kuninglik Observatoorium oma külastajatele teatab. Talvel käib kuul Greenwichi aja järgi ja suvel Briti suveaja järgi, nii et suvel langeb see päikese järgi arvestades keskpäeval, siia-sinna. ↩

2. Vaadake masti tippu, mitte alaosa. Selleks ajaks, kui kuul alla jõuab, on hetk, mida see kuulutas, juba möödas. ↩

3. Navigaator ei seadnud kronomeetrit kunagi uuesti õigeks. Ta kirjutas üles, kui palju see eksis (selle vea) ja kui palju see iga päev muutus (selle käigu), ning arvestas mõlemaga oma arvutustes. Korpuse avamine ja osutite liigutamine oleks teinud rohkem kahju kui igasugune käigu hälbimine. ↩

4. Maa pöörleb 24 tunniga 360 kraadi, mis teeb iga aja sekundi kohta 15 kaaresekundit. Üks geograafilise laiuse kaareminut on üks meremiil, seega 15 kaaresekundit on sellest veerand. Ekvaatorist eemal koonduvad pikkusjooned ja viga väheneb koos nendega. ↩

5. Washingtoni ajapall langes kohaliku aja järgi keskpäeval alates 1845. aastast. Ameerika sadamate laevadel oli sama probleem mis Thamesi laevadel; lahendus oli lihtsalt teistsugune lõunaaeg. ↩

6. Umbes 20 °C juures. Külmas õhus liigub heli veidi aeglasemalt — külmumistemperatuuril umbes 331 meetrit sekundis —, nii et jaanuaripärastlõunal jõuab kahuripauk kohale veel hiljem. ↩

7. Ühendus polnud alati töökindel: mõnel päeval jõudis signaal kohale liiga nõrgana, et kuul vabastada, või ei jõudnud üldse. Aastaid kulges juhe maa all korraliku isolatsioonita, mis mere lähedal on pahanduste otsimine. ↩

8. Ma pole Lytteltonis käinud. Tean seda paika ümberehitatud torni fotode järgi; nagu ümberehitatud asjadele omane, näib see vanast veidi enesekindlam. ↩