Kell pühapäeval

Turu taga asuv pagariäri on pühapäeviti suletud. Ometi avanevad tänava ääres veerand kümme kaks akent, jäävad minutiks lahti ja sulguvad siis jälle. Nägin seda juhtumas kolmel pühapäeval järjest. Keegi ei oodanud leiba. Nad ootasid harjumusest kella, ja kui see ei helisenud, pöördusid nad tagasi oma hommikute juurde, veidi pettununa ja, ma arvan, pisut lohutatuna sellest, et nädalal oli oma kuju.